Kohtumine naabriga – kes jäi 10-aastaselt rasedaks ja kuidas poolteist eurot koolimaksu oli liiga palju
Kohtusin oma järjekordse naabriga, kui läksin poodi. Noorhärra hõikas mind ja küsis, kas hispaania keelt räägin. Rääkisin. Kuna ta uuris, mida ma siin teen, jutustasin inglise keelt tundidest. Manuel – see oli ta nimi – oli täitsa huvitatud nendest ja lubas tulla järgmine kord tundi.
Meie vestlus kestis umbes viis minutit ja sellest poleks ma siin kirjutanudki. Aga siis, paar tundi hiljem, saabus ta mulle ukse taha. Ta tahtis, et ma kirjutaksin talle kaustikusse inglise keeles „ma tahaksin tööd leida“. Tüüp istus mu elutoas toas ämbri peale ja jäi sinna viimaks pooleteiseks tunniks. Kui kellelgi tekkis küsimus, miks oli mul toas ämber, siis seetõttu, et tõin parasjagu vett tuppa.
Manuel on minust vaid aasta vanem, aga oi, kui palju on ta elu näinud ja kui palju on see piitsutanud teda. Juba pildilt võite vaadata – mulle ta küll ei paista 28.
Manuelil on vaid kuue klassi haridus ning tööle hakkas ta juba üheksa-aastaselt, sest peres oli viis last ning isa oli nende juurest jalga lasknud. Nagu ma aru saan, siis kuueklassiline haridus on Mehhikos tasuta, aga pärast seda tuleb maksma hakata. Ta ütles, et semestris tuli maksta 32 peesot ja see käis neile üle jõu. Ma pean ära mainima, et praegu saab 32 peeso eest poest umbes kolm liitrist veepudelit. Ja see on 1,5 eurot.
Kui ma selle kohta talt uurisin, ütles ta, et tema kooliajal oli 32 peeso väärtus palju suurem.
Praegu töötab Manuel lillemüüjana Meridas. Teate küll, need tegelased, kes õhtuti restoranides pakuvad paarikestele punaseid roose. Noh, õigemini mehele, et see oma südamedaamile ostaks. Ma olen alati mõtisklenud, et kui palju lilled maksavad. Nüüd sain siis uurida. Üks lill pidi maksma 15 peesot, aga tavaliselt on kimbus umbes 12. Kokku tuleb hinnaks umbes 8 eurot, mis on ikka üsna vähe.
Manueli hinnangul ei ole see mingi kulutamine, kui sul on naine, kes on sulle tähtis. Näiteks tema läheks küll armsama akna alla kimbu rooside ja mariachidega serenaadi laulma. Noh, nagu seebikates on ikka nähtud.
Aga igatahes lillemüügi juurde... ta sõidab Sanahcatist Meridasse umbes kella kuue ajal õhtul ning tuleb tagasi hommikul kõige esimese bussiga pool kuus. Terve öö üleval. Karm.
Manuel rääkis, et teeb seda kõike oma ema nimel, kes on 89-aastane, ning õe ja tema laste pärast. Ja nüüd tuleb see kõige šokeerivam koht. Uurisin Manuelilt, kui vana on tema õde. 28 – nad on kaksikud. Siis tundsin huvi, kui vana on vanim laps. 18.
Mõtlesin, et sain valesti aru. See tähendaks, et Manueli õde sai lapse 10-aastaselt. Selgus, et nii oligi. Vanemad müüsid põhimõtteliselt oma väikese tütre maha, et saada raha. Peigmees ise oli umbes 17-aastane. Nad said koos neli last ning seejärel lasi mees jalga. Nad on ikka veel abielus, kuid mees elab teise naisega koos.
Uurisin, kas sellist asja tehakse ka tänapäeval. Manuel oli veidi kidakeelne, nii et vist ikka aeg-ajalt tehakse. Mina mõtlesin aga oma 10-aastastele õpilastele. Kui mõni neist peaks lapseootele jääma? Appi. Nii kurb.
