A millal sa reisile lähed?
Õde on Prantsusmaal. Õetütar Hispaanias. Õepoeg Ungaris. Sõbranna Norras. Lisaks võib Instagrami ja Facebooki uudisvoost näha, kuidas palju tuttavaidki on igal pool reisimas; küll Itaalias, Kreekas, Küprosel, Saksamaal. Selle kõige tuules on ju päris normaalne, kui mult küsitakse: aga millal sa reisile lähed?
Hetkeseisuga tundub, et sel suvel vist ei lähegi.
Kui kõigepealt rääkida suvisest välismaale minekust, siis mina eelistan pigem reisida jahedal ajal (okei, hea nali, kui vaadata praegust ilma). Või noh, ütleme siis nii, et mulle meeldib reisida pigem sügisel ja talvel. Suviti on õhkõrn lootus, et äkki läheb jälle soojaks ning seda paari sooja päeva ei tahaks ju välismaal ära kulutada. Eesti suvi meeldib mulle tegelikult väga, väikeste mööndustega.
Mis on aga pannud mind suvisele reisimisele mõtlema, on see koroonajärgne situatsioon. Või on see kahe laine vaheline periood? Lihtsalt mul kripeldab, et kui ma nüüd ei lenda kuhugi puhkama, siis äkki ei ole see aasta lõpuni võimalik. Ja kuidas ma nii hakkama saan, kui olen aasta jooksul käinud reisimas ainult Austrias ja Tenerifel? Okei, Lätis käisin ka kaks korda, aga see pole päris see. Peaaegu nagu Eesti.
Ma pean tunnistama, et kui see oleks puhtalt minu otsus, siis läheksingi nädalakeseks kuhugi. Aga Sten on selles osas kahtleval seisukohal ning ütleb, et parem karta kui kahetseda. Milleks minna lihtsalt minemise pärast, kui näiteks Kreeka polnud isegi mitte meie plaanides? Nojah, samas Itaalia oli kevadel meie plaanides, aga see jäi ära ju.
Hetkeseisuga tüürib sinna suunda, et vaatame veidi rohkem Eestis ringi. Näiteks Saaremaale tahaks minna, seal pole üle kümne aasta käinud. Samuti on megatore Peipsi ääres ja Ida-Eestis.
Mis teie mõtted selles osas on? Kas pigem minna välismaale või nautida seda suve Eestimaal?
