Jätsin eile Itaalia lennule minemata
Appi, ma enam ei suuda, tahan juba kuhugi reisile minna!
Viimast korda reisisin kaugemale vahetult enne seda, kui koroonajama Eestisse jõudis – 2020. aasta veebruaris Tenerifele. Pärast seda olen käinud kõigest kaks korda Lätis ja korra Soomes (Ahvenamaal).
Kuigi ma ei fänna mõtet minna praegu näiteks Tansaaniasse, kus koroona vohab ning valitsus seda ei tunnista, siis kuhugi tahaks ikka reisida. Aga Sten on siinkohal ettevaatlikum ja arvab, et reisida võiks siis, kui olukord maailmas on parem.
Tänavu veebruaris tuli reisimise temaatika taas päevakorda ning ta polnud enam nii oponeeritud Euroopas reisimisele. Näiteks Itaaliasse – sinna plaanisime juba mullu enne koroonat minna. Veebruaris oli olukord üsna okei. Kuna nägin, et Ryanair pakub üliodavaid pileteid Milanosse, otsustasime riskida. Kahepeale kokku 104 eurot ei ole nii hull summa ning võime ta häda korral raisku lasta küll.
Aga kas teate, ma pole nii kaua reisinud, et ei taibanud enne piletite ostmist kontrollida, kas Itaaliasse on üldse võimalik minna. Sain juhuslikult paar nädalat hiljem teada, et Itaaliasse saab küll siseneda, kuid 10 või 14 päeva on vaja olla karantiinis. Olin päris õnnetu. Samas ei olnud mõtet ka liiga südamesse võtta, sest kaks kuud oli minekuni aega, paljugi võib muutuda.
Ja muutuski. Itaalias algas koroonaviiruse kolmas laine. Vahepeal pandi kogu Itaalia kinni, isegi maakondade piire ei tohtinud asja ees teist taga ületada. Kõik oli suletud. Öösel väljas uidata ei lubatud. Nüüdseks on Itaalia päevaste koroonajuhtumite tase umbes sama nagu veebruaris (enam-vähem selline nagu praegu (nakatumisnäitaja umbes 320, Eestis 380). Alates 26. aprillist on restoranide väliterrassid lahti, samamoodi muuseumid ja poed. Maakondade piire võib ületada (välja arvatud mõned, mis jäid punasesse ja oranži tsooni).
Peaaegu terve aprillikuu, kuni 30. aprillini kehtis reegel, et Itaaliasse saab küll siseneda, kuid on kohustus jääda viieks päevaks karantiini. Lisaks muidugi tuleb piiri peal esitada koroonatesti negatiivne tulemus. Kuna meie reis pidi kestma kümme päeva, siis pool sellest ajast kusagil kinni istuda ei tundunud kuigi apetiitne. Seda enam, et kui viis päeva saab läbi, tuleb teha uus test ning selle tulemus ära oodata. Otsustasime, et kui see piirang jääb jõusse, siis me ei lähe.
Aga need itaallased! Nad hoidsid mind viimase hetkeni ärevil – sain otsusest teada alles 30. aprilli hommikul. Meie lend pidi toimuma 1. mai õhtul. Nii ma siis refreshisingi päevade kaupa Itaalia tervishoiuministeeriumi lehte ja uudiseportaale, aga uudiseid ei olnud. Kehvaks tegi olukorra ka see, et mul oli ju vaja Synlabis koroonatesti aeg kinni panna ning vaadates pakutavaid variante, siis tuli seda vähemalt päev enne teha. Õnneks sain Synlabiga kokkuleppele, et broneerime aja, kuid saame vajadusel tühistada kolm-neli tundi enne. Ametlikult on kirjas, et etteteatamisaeg on 12 tundi.
Nii ma leidsingi 30. aprilli hommikul info, mis muutis mind väga kurvaks: Itaalia jätkab 15. maini samade reeglitega. Tegelikult ma ju teadsin, et see nii läheb. Arvestades, et on hakanud levima India tüvi, oli ülimalt ebatõenäoline, et nad piirangud ära kaotavad. Samas südames elas lootus, et äkki nad siiski avanevad ja kaotavad karantiinikohustuse… mais algab ju turismihooaeg. Ei saa valetada, poetasin nii mõnegi pisara.
Kuigi nii väga oleks tahtnud minna Itaaliasse, siis me kumbki Steniga ei tahtnud üle poole reisiajast kusagil kinni istuda. Veelgi enam, pärast naasmist oleks ka pidanud 10 päeva karantiinis olema. Südamest loodan, et vähemalt sel suvel Itaalia avaneb. Ma igatsen nii väga seda riiki. Ja reisimist. Millal küll saab uuesti normaalselt reisile minna?
