Atlandi kohal rappub lennuk nagu kukuks iga hetk alla – aga ärge muretsege!

„Atlandi ookeani kohal on hetkel üsna kõva tuul, nii et oletatavasti hilineb meie lend umbes 20 minutit,“ ütleb Lufthansa piloot. Istun Frankfurdi lennujaamas lennukis ja hakkan õige pea lendama sinna, kuhu olen ammu tahtnud tagasi minna. Brasiiliasse.

Naljakas, kui koduseks on minu jaoks saanud Frankfurdi lennujaam. Jah, see on hiigelsuur, aga viimase aasta-pooleteise jooksul olen ma siia sattunud viis-kuus korda. Mul on isegi kujunenud kindel koht, kus ma käin kohvi joomas. A-terminalis 14. värava läheduses on imehead kohvi pakkuv Perfect Day kohvik. Eks ma olen Frankfurti sattunud üsna palju, sest Lufthansa on ülihea lennufirma. See ja Turkish Airlines ongi mu lemmikud.

Aga see selleks, räägin turbulentsist. Kuigi piloot oli selle eest hoiatanud, siis uskumatu, kui tugev see oli. Ma ei ole kindel, kas ma olen kunagi nii tugevalt rappuvas lennukis lennanud. Ütlen ausalt, mõni hetk ma mõtlesin, kas nüüd kukume alla. Lohutasin end sellega, et kui kukumegi alla, siis käib see väga kiirelt. Lihtsalt need mõned sekundid (minutid?) hirmu alla kukkumise ees tundusid nii kohutavad.

Siis aga rehmasin mõtetes käega – ei usu, et ta alla kukub, lennukid satuvadki turbulentsi. Eks ma andsin endale aru, et kui ma poleks juba elus sadu kordi lennanud, siis oleksin märksa enam paanikas olnud. No see rappus ikka VÄGA korralikult. WC-s käimine oli nii suur naljanumber, et ma isegi imestasin, kuidas asjad aetud sain.

Veidi enam kui 12 tundi möödus ning jõudsime Sao Paulosse. Tagasi Lõuna-Ameerikas pärast ligi nelja aastat.

Kindlasti hoidke silma peal minu Instagramil ja Facebooki lehel. Postitan nendesse rohkem pilte.