Tere tulemast Rihanna kodumaale!
„Kas sa tead, kes on Rihanna?“ küsib üks poemüüja, kui ma parasjagu traditsioonilisi maiustusi uurin. Loomulikult ma tean Rihannat (emale ja isale, kes loevad: see on üks laulja). „Ta on Barbadoselt pärit,“ ütleb naine uhkusenoodiga.
Pisikesest Kariibi mere riigist (elanike on umbes 227 000) pole tulnud väga palju kuulsusi, nii ongi kohalikud Rihanna üle väga uhked. Ja kusjuures – isegi siis, kui ma poleks teadnud, et Rihanna on siit pärit, oleksin teda siinsete naistega seostanud. Rihanna näeb välja nagu üks tüüpiline Barbadose naine.
Oma üle-eelmises blogipostituses rääkisin sellest, kuidas mind Trinidad ja Tobagol pidevalt hirmutati – et nii ohtlik on, ära ainult nina uksest välja pista. Saabusin Barbadosele õhtul ja kui ma hotelli jõudsin, oli väljas kottpime. Selgus, et hotellis ei saa kaardiga maksta (kuigi nende veebis oli kirjas, et saab) ning mul soovitati minna lähedalasuvasse sularahaautomaati raha tooma. Pimeduses sularahaautomaati raha võtma? See kõlab kui kohutavalt rumal idee.
„Oh, Barbados on nii ohutu riik! Sinuga ei juhtu siin mitte midagi!“ kinnitati mulle hotellis. Ma uskusin neid. Aga ometi jäi kokkulepe, et raha järele lähen hommikul.
Kuigi Barbados ning Trinidad ja Tobago asuvad üksteisest vaid tunnise lennu kaugusel (nagu Eesti ja Rootsi), on need ülimalt erinevad. Esimene asi on ohutus, teine asi inimeste sõbralikkus. Trinidad ja Tobagol vaadati sulle ülevalt alla ja oldi pigem suhtumisega, et mida sa siit otsid. Barbadosel ei ole nii – siin hoolitsetakse turisti eest. Õige kah, turist toob raha sisse.
Ja rahast rääkides – palju peab siin rahakotti kergitama. See on nii kallis riik! Ananassi eest 5 eurot. Leiva eest 1,5 eurot. Kõige tavalisema juustu eest 3 eurot. Väike veepudel 1 euro. Aga on vähemalt üks asi, mis on Barbadosel odav. Bussisõit. Ükskõik kuhu ja kui pikalt sa saarel sõidad, on hinnaks veidi alla 1 euro.
Peamine vaatamisväärsus Barbadosel on rand ning esialgu pidin ma pettuma. Rannad meenutasid pigem Dominicat, sest vetikaid oli palju. Kuulsin, et see on Barbadose hiljutine probleem. Aga siis, oh rõõmu, leidsin ühe ranna, mis oli vetikatest vaba ning vesi sillerdas nii kaunilt. Muide, see pidi olema praegu saare ainus vetikavaba rand. Nii uskumatu kui see ka oli – rannas oli ülivähe inimesi. Üldse mitte selline ebameeldiv külg külje kõrval tunne nagu näiteks on Barcelona või Miami rannas.
Tegelikult on praegu Barbadosel madalhooaeg, peamiselt külastatakse riiki ikka talvisel ajal. Alates 1. juunist algab siin orkaanihooaeg, mis tähendab, et vihma sajab väga tihti. Ilmteade näitas selleks nädalaks iga päev vihma. Õnneks on kolme minu siinoldud päeva jooksul olnud kaks pigem päikselised.
Üldmulje on pärast Trinidad ja Tobagot väga hea! Aga see pole koht, kus liiga palju aega tahaks veeta. Igav võib hakata.
