Miks sa ei võiks reisile minnes eeltööd teha? Kaks lugu, mis illustreerivad selle vajalikkust…
Ma ütlen alati, et teataval määral peab enne reisile minekut eeltööd tegema (vähemalt nii palju, et teaksid, kuhu üldse suundud). Ma ise pole aga kõige suurem eeltöö tegija.
Kolm aastat tagasi Puerto Ricol olles ma mööda saart kuigi palju ei liikunud, niisiis jäi see kripeldama. Üks koht, kuhu tahtsin kindlasti minna, oli Cueva Ventana ehk Koobas Aken (Koopaaken?). Niisiis pärast rendiauto kätte saamist võtsimegi mina ja Amelia (argentiinlanna, kellega hostelis tutvusin ja kellega auto kahe peale rentisime) suuna koopa poole. Mulle tuli veel enne seda korra pähe, et äkki peaks tossud jalga lükkama. Aga see mõte ununes õige kiiresti, sest väljas oli väga palav. Jalga jäid sandaalid.
Koopa juures vaadati aga meid ja vangutati pead – nende jalatsitega saab küll liikumine väga raske olema. Seda enam, et paar tundi tagasi oli sadanud ning maapind libedam kui tavaliselt.
Amelial olid hoopis jalas platvormkingad, mille kohta öeldi, et nendega ei ole võimalik minna. Sandaalide kohta kommenteeriti, et kui ma otsustan minna, siis pean VÄGA ettevaatlik olema. Ma võtsin selle riski, et turnin sandaalides. Ma ei saanud jätta minemata sinna, kuhu nii väga tahtsin.
Kuna mind nii korralikult hirmutati, siis ei kaotanud ma sekundikski valvsust ja olin liikudes üliettevaatlik. Ma ei libisenud isegi hetkeks. Giid naeris ka pärast, et mulle peaks sellise liikumise eest autasu andma. Et tavaliselt, kui ei olda tossudes, siis võib teha haiget endale või rikkuda jalatseid.
Aga näed, oleksin ma natuke uurinud Cueva Ventana kohta, siis oleksin ju teadnud, et päris sandaalidega sinna minna ei tasu.
Teise sarnase näite võin tuua Amelia osas. Argentiinlanna Amelia on 60-aastane, kuid näeb pigem välja umbes 45. Tema elukaaslane suri viis kuud tagasi ja kuna ta on nüüd pensionil, otsustas naine, et ei soovi enam ühtegi talve (Argentinas algab ju praegu talv) külmas veeta. Niisiis müüs ta maha mingi kinnisvara ja hakkab seda kasutama reisimiseks. Kuhu siis minna? Puerto Rico tundub tore. Ja niimoodi ta pileti ostiski – ilma mingitki eeltööd tegemata.
Selle kahe päeva jooksul, mis mööda saart ringi liikusime, kuulsin teda päris palju kurtmas. Kõik on liiga kallis (Puerto Rico on kallim kui muu Ladina-Ameerika), korterit või tuba on keeruline üürida (ta ütles mulle, et Euroopas oli paariks päevaks toa üürimine palju lihtsam – paraku ei tahtnud ta sellest aru saada, et paariks päevaks tuba üürida on alati lihtsam kui kaheks kuuks) ning kõik inimesed ei kõnelegi hispaania keelt (Puerto Ricos räägitakse nii inglise kui hispaania keelt, kuid siin on ka palju ameeriklasi, kes ei oska hispaania keelt).
Asi päädis sellega, et pärast ligi nädalat siin otsustas Amelia, et lendab hoopis sugulaste juurde Orlandosse. Et Puerto Rico pole nii lihtne nagu ta seda lootnud oli. Kui ta oleks eeltööd teinud, siis teadnuks ta, mis teda siin ees ootab.
