Seekord võitu ei tulnud

Kes pole tänavuste blogiauhindade tulemustega kursis, siis kirjutan siin: olin reisiblogi kategoorias kolme parima hulgas, kuid platseerusin siiski teisele kohale. Võitis kolmandat aastat järjest sama tüdruk – Anu, kes elab Kanadas ja peab blogi Seiklusjutud. Ma pole küll tema blogi lugeja, aga ta käis mul möödunud aastal reisipodcastis (SIIT saab kuulata) ja rääkis superpõnevat juttu! Minu õnnesoovid talle!

Et ma esimeste hulgas olin, ei tulnud mulle üllatusena. Sain juba paar nädalat tagasi kirja, milles viidati, et ma peaksin kohale tulema, sest ehk mõni auhinnake kuskilt kukub. Kui palju hääli mind ja Anu lahutas, seda ma ei tea. Loomulikult, kes siis ei ihkaks võita, aga minu meelest on juba teine koht reisiblogi kategoorias tore. Seda enam, et ma tulin taas oma reisiblogiga välja alles veidi üle kolme kuu tagasi. Aastal 2016 kolmas koht reisiblogi kategoorias, aastal 2018 teine koht – pole ju paha!

Nii et ma tänan väga kõiki, kes hääletasid! :)

Aga. Ma tahan rääkida ka teisest asjast.

Kuigi ma ise kirjutan blogi, siis pean tunnistama, et pole eriline teiste blogide lugeja. Reisiblogid veel, aga elulised ja igapäevased blogid pole üldse minu teema. Pärast blogiauhindade jagamist sattusin nii mõndagi lugema – sest need kuidagi jooksid minu Facebooki uudisvoogu ja pealkirjad ilmselt kõnetasid. Leidsin nendes postitustes päris palju sapisust oli – et üritus oli jama ja kas oli üldse mõtet minna.

Üks asi, mille poole ma püüan oma elus püüelda, on positiivsus. Minu meelest on tore, et seda üritust üldse korraldatakse. See toimub alles neljandat aastat ja loomulikult on arenemisruumi küll ja veel. Kuna ma ise kohal ei olnud, siis ma ei saa ka kommenteerida, kas miski oli seal hea või halb. Õhtuleht tegi sellest tegelikult otseülekande, nii et ilmselt piilun mingi hetk, kui rohkem aega on, mis seal toimus. Haa – te raudselt mõtlete, et tšikk seal Ladina-Ameerikas peesitab ja kuidas aega ei ole?! Tegelikult on mul hoopis nii palju Õhtulehe tööd teha ja kui vaba aega tekib, siis pigem tahaks ringi liikuda, mitte arvutis midagi vaadata.

Aga see selleks. Minu meelest on blogiauhindade jagamine tore üritus, ma olen oma teise kohaga rahul ja ma oleksin väga-väga tahtnud sel õhtul kohas olla. Samas – ega Trinidad ja Tobagol polnud ka selle asemel ju halb olla ;)

2016. aastal oma teise koha diplomit vastu võtmas.