Kuidas me oleks rekaga mägiteel kokku põrganud ja kuristikku kukkunud – ehk kui pöörane on Gruusia ja Armeenia liiklus
Mägitee. Enamuse ajast on maksimaalne kiirus 50 km/h. Tuleb pime kurv ning mulle sõidab seal täiega hooga vastu reka. Minu sõidureas, sõidukitulede pilgud kohtuvad. Kõnealune reka on parasjagu tegemas möödasõitu teisest rekast, talle järgnemas kaks autot. Tõmban kiirelt teepervele, tõeline õnn, et seal on vaba ruumi. Teepervest viie meetri kaugusel laiub kuristik, kuhu rekaga kokku põrgates päris kindlasti oleksime lennanud.
Kõnealune situatsioon leidis aset Armeenias, kuid ka Gruusia liiklus on samasugune, täiesti hullumeelne. Kui otsustasime Mariga Gruusiasse ja Armeeniasse minna, sündis üsna kiirelt ka otsus auto rentida. Nojah, meil polnud aimugi, kui pöörane see liiklus tegelikkuses on.
Annan mõningate punktidega veidi aimu, mil moel sealne liiklus toimib,
Signaalita võimalikult palju. Kui tahad mööda sõita, signaalita. Kui näed jalakäijat, signaalita. Kui keegi sõidab liiga aeglaselt, signaalita. Kui keegi sind häirib, signaalita. Kui sul on paha tuju, signaalita. Kui tahad ükskõik mida öelda, signaalita. Ma pean tunnistama, et hakkasin juba seda signaalitamise värki omaks võtma, loodetavasti ei lähe Eestis sellega hoogu. Tõsi küll, esiti ehmatas küll ära, kui keegi pidevalt kõrval signaali lasi.
Lehm, kits, siga, lammas või hobune teel – jumala okei! Need loomad on nii harjunud teel lesima ja jalutama, et ei tee teist nägugi, kui auto tuleb. Meie Mariga olime väga ettevaatlikud neist mööda sõites, kohalikud tuiskasid aga täie lauluga nende poole.
Tagurdajal on alati eesõigus. Mõttetera tuli raamatust „Minu Gruusia“, aga kohapeal nägime, et see on jumala tõsi. Oli täiesti tavaline, et keegi tagurdas sada meetrit suurel sõiduteel, teised vaid ootasid. Signaalitasid muidugi, aga siiski ootasid.
Ole arrogantne. Kohati on raske kõrvalteelt saada peateele. Mis seal ikka, tuleb arrogantselt nina välja pista ja öelda, et siin ma olen. Lootuses, et keegi otsa ei sõida.
Kõik sõidavad mööda. Kuna meie pole harjunud mägiteel sõitma 70 km/h, siis loomulikult sõitis enamik autosid mööda nagu postist. Väga paljud möödasõitjad juhtisid muide vähemalt 30 aastat vana Ladat – nendele oli venivast 2017. aasta Hyundasit möödumine lapsemäng.
Otsi oma külm närv välja. Kohe väga külm. Ma olen näinud pöörasemat liiklust kui see (näiteks Indias), aga ise nii hullus liikluskeerises roolis ei ole istunud. Kohalikud teevad täiesti uskumatuid liiklusmanöövreid ning postituse alguses välja toodud situatsioon on vaid üks paljudest. Me nägime kümneid üliohtlikke möödasõite, mille puhul jäi laupkokkupõrkest puudu vaid sekund. Rääkimata muidugi sellest, et kahest reast võidi vabalt tekitada neli rida – seda ka maanteel. Ise muigasime, et kui niimoodi hakkaks Eestis sõitma, saaks õige pea uudistesse.
Ja meie mõtlesime veel, et autorendis püütakse meid tüssata, kinnitades, et tasub võtta kindlustus, mis katab kõik autoga juhtunu. Ilma täieliku kindlustuseta küll ei oleks julgenud sõita.
Aga hakkama saime. Ilma ainsagi plekimõlkimiseta.
