Starbucks lubab kodututel kohvikus magada? Päriselt?!
Kes on Ameerika Ühendriikides käinud, teavad, kui populaarne on seal Starbucks. Jah, muidugi on kohvigigant ajanud juuri ka sadadesse teistesse linnadesse, kuid USA-s leiab Starbucksi igal pool. Reaalselt võid olla kindel, et kümneminutilises jalutusraadiuses leiad vähemalt ühe Starbucksi. Kui mitte rohkem.
Ja minule meeldib hea kohv. Olen kohvi osas võrdlemisi pirtsakas ning suvalist üheeurost kohvi ma ei joo. Pigem jätan vist üldse joomata. Ma arvan, et Itaalia kui üks mu lemmikriikie on minu lati selle osas üles kergitanud. Mis on muidugi sarkastiline, sest kui ma umbes kuus aastat tagasi üldse hakkasin kohvi jooma, siis alustasin nendest Nescafe 3 in 1 pulbritest. Nüüd mõtlen ma vaid tagasi ja ei mõista – kuidas küll?
Aga lähen nüüd Starbucksi juurde tagasi. Loomulikult on ameeriklased harjunud igapäevaselt ostma neljaeurost kohvi ja pean tunnistama pattu, et enamikel päevadel USA-s olles jõin minagi seda kohvi (aga vähemalt konverentsil oli see tasuta). Iga kord Starbucksi minnes oli järjekord. Kõige pikem järjekord, mida nägin, oli Times Square’il asuvas Starbucksis pühpaeva hommikul kella kümne paiku. Järjekorras oli vähemalt 20 inimest! Ma astusin kohe tagasi välja ning otsustasin, et kiirem variant on otsida mõni muu läheduses asuv Starbucks kui siia ootama jääda.
On aga üks kummaline fenomen, mida ma kohe päris mitmes Starbucksis märkasin. Nii mõnegi laua taga magasid kodutud – kui esimeses kohas arvasin, et töötaja pole lihtsalt märganud, siis teises kohas polnud mingit kahtlust, et barista näeb. Ta jalutas sealtsamast korduvalt mööda. Ja ühes Starbucksis lobises töötaja kodutuga. Ma ei taha nõmeda inimesena selles postituses kõlada – pean välja tooma, et mulle läheb väga-väga südamesse, et kõigil inimestel pole elus hästi. Võimalusel toetan neid. Aga see pole praegu teema. Teema on see, et minu jaoks on üllatav, et Starbucksile on selline asi okei. Iga teine kohvik või restoran ajaks magavad kodututud välja, sest loogiliselt võttes peletab see kliendid eemale. Aga on Starbucks tõesti eneses nii kindel (ja ma ei näe põhjust, miks ei peaks olema), et lubab kodututel kohvikus magada? Samas ma tõesti ei ütleks, et kliendid peletati eemale. Kohvik oli inimesi täis, et esiti polnud istumiskohtagi, lisaks sellele võtavad pooled inimesed nagunii joogi kaasa.
Hakkasin siis teemat guugeldama. Ja sain veidi selgust. 2018. aastal vahistati Starbucksis kaks afroameeriklast (ei tea, mille pärast) ning mehed väitsid hiljem, et sealsed töötajad ei lubanud neil isegi enne lahkumist tualetti kasutada. Mehed viitasid, et kindlasti oli põhjus rassilises kuuluvuses. Starbucksi süüdistatigi rassismis. Pärast seda andis kohvigigant teada, et Starbucksis võivad viibida ja ka tualetti kasutada kõik inimesed – ka need, kes pole kliendid. Seepärast ei julgeta ka koduuid välja ajada, eriti kui nad juhtuvad olema teist värvi.
