Kuidas ma kukkusin läbi ammu antud lubaduse täitmisel

Pean seda blogipostitust alustama 2015. aastast, kui olin Puerto Ricol. Hakkasime ühe sealse sõbraga, Tomiga, koostama nimekirja asjadest, mida on vaja elus ära teha. Olime parasjagu pitsakohas ja seega sai bucket list ehk soovide nimekiri pandud kirja salvrätile.

Kuna Tom pani minu nimekirja kokku, siis andis ta mulle eluks nii mõnegi soovituse. Nimekirjas number kaks oli Linda’s Pizza söögikoha külastamine New Yorgis. Tom väitis, et seal on maailma kõige parem pitsa.

Tegelikult polnudki mul Linda’s Pizza meeles, aga enne Bostonisse tulekut (ja Diegoga kohtumist) vaatasin üle Puerto Rico pildid. Ja seal see oli – foto salvrätist, kuhu sai minu soovide nimekiri kirja pandud. Kusjuures see salvrätik on kodus minu vanade reisiasjade hulgas ikka veel olemas.

Loomulikult võtsin ma nõuks Linda’s Pizzasse minna. Google Maps näitas mulle, et see koht asub Bronxi linnajaos ja sinna minek on päris tükk tööd. Kõige mõistlikum on sõita rongiga, kuid selgus, et pilet maksab 7 dollarit! Misasja, nii kallis, ehmusin esiti. Mõtlesin hetkeks, kas ikka minna, sest tagasi on vaja ka sama raha eest sõita (eeldasin, et hind on 2.75 nagu muu ühistranspordi puhul). Siis rehmasin käega – lubadus on lubadus. Okei, tegelikult polnud see mingi suur lubadus, aga tore asi, mida teha.

Ostsin pileti ära ja sõitsin rongiga kolm peatust. Kui astusin peatusest välja, olid ümberringi pea kõik poed ja kohvikud kinni. Neelatasin halba aimates – täna on lihavõtted ja kas tõesti on minu Linda’s Pizza ka kinni? Jalutasin kümme minutit ning seal ta oli! Avatud!

Aga pagan küll, see nägi välja nagu tavaline kiirtoidukas. Süda aimas halba, ilmselt pole see ikka õige koht. Pitsa oli muidugi väga hea.. aga mitte ka maailma parim.

Saatsin Tomile pildid ja uurisin, kas see on õige koht.

Ei olnud. Selgus, et õige koht on ka Bronxis, kuid umbes kümne kilomeetri kaugusel. Mul polnud järgmisel päeval enam aega sinna minna, aga lohutan ennast sellega, et vähemalt sai Linda’s Pizzas käidud. Mis siis, et vales.

Aa, ja Bronxist tagasi tulles ei pidanud ma seitset dollarit pileti eest maksma, sest piletimüüja tuhises minust mööda. Seegi kokkuhoid.

Äkki siis järgmisel korral New Yorki minnes saab õiges Linda’s Pizzas ka käidud :)