Brasiilia pealinn: ulmeline tulevikulinn, mis loodi 58 aastat tagasi, (sest üks pühak nägi sellest kunagi und)

Brasiilia pealinn Brasilia on üks veider koht. Sõna „veider“ on minu arvates selle kirjeldamiseks parim, sest siin veedetud päeva jooksul ei osanud ma selle osas kohe kuidagi seisukohta võtta.

Kui mainisin Rios inimestele, et lähen Brasiliasse, sain mitme hämmeldunud pilgu osaliseks. See lihtsalt ei ole tavapärane koht, kuhu turist läheb. Ja tõesti, terve päeva jooksul nägin ma vaid veidi enam kui kümmet turisti. Kus veel juhtub nii, et presidendipalee läheduses pole ainsatki turisti? Või linna põnevamate vaatamisväärsuste, kongressi ja katedraali, läheduses on rohkem kohalikke kui välismaalasi?

Pean siinkohal muidugi selgitama ära põhjuse, miks ma siis ikkagi läksin sellisesse kummalisse ja mitte kuigi populaarsesse kohta. Viimane kord Brasiilias olles kohtusin Curitiba (linn Brasiilia lõunaosas) hostelis ühe tüübiga, kes oli Brasiliast pärit. Ta rääkis mulle natuke oma kodulinnast ja mul tekkis selle vastu huvi. Lubasin endale, et järgmine kord, kui Brasiiliasse tulen, siis käin ära ka pealinnas Brasilias. Endale antud lubadused on kõige tähtsamad ja neid peab täitma.

Brasiilia on oma 58 eluaastaga linn kuldses keskeas. See loodi 1960. aastal kolme arhitekti poolt (kõik hooned kesklinnas peavad veel tänagi jälgima arhitektide plaani) ning eesmärgiks oli pealinn viia Rio de Janeirost veidi kesksemasse kohta. Brasiliast sai Brasiilia kolmas pealinn pärast Salvadori ja Rio de Janeirot.

Legendi järgi nägi juba 1883. aastal Itaalia pühak Don Bosco seda linna unes. Ta kirjeldas oma und, milles asus Brasilia praeguse asukoha läheduses omapärane futuristlik linn.

Mis on selle kõige tulemus? Kummaline kivilinn, mis ei ole kuidagi elus. Mulle tundub, et linnas ei ole kohta inimestel – ja inimesi nägin ma tõesti siin üsna vähe (kui välja arvata bussijaam ja kaubanduskeskus). Minu meelest pole see linn loodud jalakäijatele, vaid autodele. Näiteks võib tuua, et ülekäiguradade vahe on kohati ligi kilomeeter (suurel teel, kus ei saa niisama üle joosta) ja ülekäiguraja juures tuleb oodata rohelist tuld viis minutit. Aa, ja kesklinna kui sellist pole. Selle asemel on lihtsalt suured teed ja nende keskel veidi rohelist ala.

Kui küsisin bussijuhilt, kas ta kesklinna sõidab, siis sain vastuseks: „Sa mõtled siis bussijaama juurde?“

Arhitektid on loonud omapäraselt modernse linna, mis kohati meenutab isegi mingit ufo- või tulevikufilmi – elu 100 aasta pärast. Näiteks postituse esimene pilt on katedraal. Sellel pildil siin all on aga kongressihooned. Kuna see linn on nii omanäoline, siis soovitan võimaluse korral sealt ikkagi läbi käia.

Vaatasime keeltekoolis väga lahedat videot, kus visati nalja Brasilia loomise üle. Lisan video ka siia (avastasin, et sellele saab panna ingliskeelsed subtiitrid), aga räägin pilaloo lühidalt ümber. Nimelt kujutatakse videos valitsuse koosolekut 60 aastat tagasi, kus peaminister (?) teatab ministritele, et nüüd on asi nii, et me peaksime valitsuse Rio de Janeirost ära kolima – kuhugi, kus meid ei häirita. Pakub välja Goiase osariigi (kus Brasilia täna asubki) ning saab selle peale vastu terve hulga hämmeldunud pilke. Mõni kommenteerib, et ei teadnud, et selline koht isegi olemas on. „Aa, et pärast Minas Geraisi osariiki? Ma ei teadnud, et seal üldse midagi on…“ lausub rumalavõitu minister. „Aga kogu austuse juures, keegi ei taha ju sinna tulla.“

See ongi asja mõte, teatab nupukas peaminister. „Kujuta nüüd ette, et keegi varastas sult palju raha. Sa ju otsiksid ta üles? Loomulikult! Aga isegi siis, kui ta oleks Goiasis?“ uurib peaminister. Muidugi on ministrite vastus ei – mitte keegi ei hakka Goiasisse järgi tulema.

Arvestades, kui palju on Brasiilias korruptsiooni, siis kes teab, äkki niimoodi see pealinn kaugele kõigist inimestest loodigi.. et poliitikud saaksid rahus nurjatusi teha.