Olen ilmselt sadu kordi lennanud ja ikka saan mõne õppetunni
Foto: Pixabay
Ma olen ilmselt sadu kordi lennanud, aga ikka ja jälle saan mõne õppetunni… Kirjutasin selle loo valmis ligi kuu tagasi Pariis-Tallinn lennul, kuhu ma peaaegu ei olekski jõudnud.
Kuna lennujaamas võib tulla ette ootamatusi, püüan võimalusel alati liikuda värava juurde (või vähemalt teha kindlaks, kus täpselt värav on ja kui kiirelt sinna jõuan) ning siis seal aega parajaks teha. Nii ka Pariisis. Saabudes Bukarestist käisin ma läbi passikontrolli, pagasikontrolli ning sõitsin bussiga hoopis teise terminali (kõik kokku võttis umbes 25 minutit). Jõudsingi terminali, mille uksel kuulutas silt: 2B ja 2D. Tablool oli kirjas, et Tallinna lennu värav on viieminutise kõnni kaugusel. Tabloo alumises nurgas oli ka info, et distantsi arvutamisel on välja arvatud erinevatele kontrollidele kuluv aeg. Aga no oma peas ma mõtlesin: kui palju erinevaid kontrolle saab viieminutilise teekonna sisse mahtuda?
Mul oli võimalikult kiirelt vaja kasutada arvutit ja kuna aku oli tühjaks saanud, tuli laadija vooluvõrku lükata. Siin oli terve tühi saal pehmete tugitoolidega ning igaühe juures olid pistikud. Nii ma jäingi sinna... umbkaudu tunniks.
Kui hakkasin värava poole liikuma, oli lennu väljumiseni jäänud 50 minutit. Jah, lühike aeg, aga värav on ju siinsamas viieminutise tee kaugusel. Kohe, kui läksin esimestest väravatest läbi, ootas ees passikontroll. Õnneks hetkel väga palju inimesi polnud ootamas, aga oli näha, et äsja oli saabunud lend – inimesi voolas juurde. Kui ma oleksin tulnud näiteks viis minutit hiljem, siis olnuks ooteaeg julgelt pikem.
Läbisin passikontrolli ja siis ma jõudsin... saabuvate lendude alale! Sealsamas tiirlesid kohvrid pagasilindil... Mida pekki?? Kas ma läksin ikkagi kuidagi valesti? See on nii ebaloogiline, et läbid passikontrolli ning satud saabuvate lendude alale. Varasematest reisidest küll ühtegi sellist olukorda ei mäleta.
Kontrollisin turvameestelt, kas olen ikka õiges kohas ning nad osutasid, et pean edasi liikuma. Mõne minuti pärast jõudsin ma aga piletikontrolli. Okei, seal kulus umbes kaks minutit. Tõttasin edasi ja mida ma näen – uus pagasikontroll! Ja seal oli ikka päris pikk järjekord. Õnneks suutsin ma nihverdada end üsna etteotsa, ilma et keegi märkaks. Nii kuluski mul pagasikontrolliks umbkaudu viis minutit. Kui oleks järjekorras oodanud, siis kindlasti üle kümne.
Olin juba täitsa ähmi täis, sest värav ei paistnud ikka veel! Kui vahetult pärast turvakontrolli lennujaama tablood vaatasin, näitas see Tallinna lennu kohta Boarding ehk pardaleminek. Jooksin väravani ja jõudsin ilusti lennule. Hingasin tõesti kergendatult. See oleks ikka üsna piinlik, kui oleksin nii totaka olukorra tõttu maha jäänud...
Nii, mida ma sellest kõigest õppisin? Esiteks, lennujaamatablood ei saa alati usaldada. Kui jätta turvakontrollid välja, siis ei olnud teekond kaugeltki 5 minutit, pigem 15 minuti ligi... Teiseks oli see mulle endale meeldetuletus, et ei tasu kuskile passima jääda, nii et järgmine kord jälle hoolsam. Olen ennegi lennust maha jäänud, ei ole tore tunne.
