ESIMENE MÄLESTUS vol 2 | Petuskeemide ohver, plätudega vulkaanile ning käik seksimuuseumisse – ehk mis tuleb esimesena igale reisile mõeldes meelde?
Kuna praegusel ajal ei saa eriti reisida, siis alustasin siin blogis väikest sarja, mille nimi on „Esimene mälestus“. Teisisõnu, kirjutan iga külastatud riigi kohta, mis esimesena meelde tuleb – olgu selleks seiklus, inimene, asi, fakt või midagi muud veidrat 😊
Esimest osa saab lugeda SIIN! Ja nüüd siis järgmiste riikide juurde…
El Salvador. Pealinnas San Salvadoris nägin mänguasjapoe ees seismas automaadiga relvastatud politseinikku. Tol hetkel ei teadnud ma, et turvalisuse tagamiseks on see sealmail absoluutselt normaalne.
Fidži. Ilmaennustus näitas, et Fidžil sajab kogu minu sealoleku aja. Õnneks panid meteoroloogid mööda ning ilm oli pigem ilus. Ahjaa, kui saabusin Fidžile, siis lennujaama passikontrollis võtsid reisijaid vastu eriti rõõmsad moosekandid.
Gruusia. Imelised mäed ning jubedad sõiduelamused. Mina ja Mari otsustasime rentida auto ning kruiisida ringi. Ühelt poolt nägime rohkem kui muidu olnuks võimalik, kuid oi, kuidas me seda vahepeal kahetsesime. Siis, kui kohalikud hullunult rallisid ja kui sattusime kohutavatesse teeoludesse.
Guatemala. Minnes Pacaya vulkaani ekskursioonile, panin ma jalga plätud… Õnneks keegi märkas seda ning buss peatus mu hosteli juures, et saaksin need tossude vastu vahetada. Aga vulkaan oli imeline – tundsin seal nii laava lõhna kui ka kuumust.
Hiina. Juba esimese 48 tunni jooksul olin langenud kahe petuskeemi ohvriks – üks oli kohalikega tee joomine (pääsesin õnneks kergesti ja läks maksma alla 10 euro) ning teine oli ekskursioon, mis ei toimunudki (õnneks sain lõpuks raha tagasi).
Hispaania. See oli aasta 2008, kui läksin Barcelonasse keeltekooli. Arvasin, et perekond, kelle juures ööbin, pöörab mulle tähelepanu, kuid ei… Olin ühtäkki üksi Barcelonas ning hakkasin omaette linna avastama – ja see meeldis mulle. Sealt sai alguse armastus üksinda reisida.
Holland. Käisime emaga tulpe vaatamas ning muuhulgas tahtis ema minuga seksimuuseumisse minna. Issand, kui piinlik see oli!
Horvaatia. Kuna Ryanair pakkus häid piletihindu, lendasin mõneks päevaks Rijekasse. Kahjuks ei jätnud riigi suuruselt kolmas linn mulle erilist muljet – tahan kindlasti tulevikus uuesti Horvaatiasse minna.
Iirimaa. Minul ja Karoliinal oli raskusi ööbimiskoha üles leidmisega. Kui saabusime hotelli, teavitati meid, et oi, teil on broneering hoopis meie filiaalis… mis asub kesklinnast tunduvalt kaugemal. Hahaa, siis olin ma veel noor ja roheline reisija.
India. Ma ei unusta kunagi esimest ööd Indias, kui kuulsin kedagi akna all nii jubedal häälel oksendamas… nagu ropsiks sisikonda välja. Mulle ei meeldinud India, ma ei tundnud end seal hästi. Reisist on möödas kümme aastat ning pole sinna tagasi kippunud.
Island. Geotermaalspaa Blue Lagoon lennujaama lähistel on ebareaalselt lahe koht! Olin jaanuarikuises külmas õues basseinis, kui mõnus!
Itaalia. Appi, kui palju mälestusi! See on üks mu lemmikriike… Esimesena tulevad meelde noortevahetused, sest olen kahel korral just niiviisi sinna sattunud ning ööbinud Itaalia peres.
Jamaica. Hostelitöötaja oli nii tüütu, lõi mulle täiega külge ning lootis minu kulul peole minna. Ju ta oli siis harjunud, et rikkad ameeriklannad, kes tulevad Jamaicale puhkama, teevad talle välja. Mina jätsin ta igal juhul pika ninaga!
Kolumbia. Mulle on alati Kolumbia narkoparuni Pablo Escobari temaatika huvi pakkunud – nii oli väga suur üllatus, kui kohtusin Cartagenas mehega, kes oli tundnud väikest Pablot. Ta näitas mulle pilte ja ajaleheväljalõikeid ning rääkis erinevaid Pabloga seotud lugusid, nii et ei, ta ei ajanud mulle jama.
Kreeka. Lapsepõlves oli Kreeka üks mu unistuste riike, seega oli põnevus eriti suur, kui 2006. aastal sinna läksin. Oli oktoobrikuu ning ilmad sellised poolkülmad – päikese käes oli soe, kuid varjus nii jahe, et tahtsin jope haarata.
