6 eriti cool’i kohta Eestis, mida soovitan külastada
Juba teist suve on minu jaoks eriti südamelähedaseks kujunenud mööda Eestit reisimine. Ilusaid kohti on palju. Nende hulgast valisin aga välja 6 eriti cool’i ja omapärast paika, mida soovitaksin külastada.
Aegna. Kui suvisel ajal saab Aegnale iga päev, siis väljaspool hooaega vaid nädalavahetusel. Tallinnast tunnise laevasõidu kaugusel asuv Aegna on päris kindlasti väärt külastamist, sest lummab oma kauni looduse, isoleerituse ning loomulikult rannaga. Aegna kõige põnevamate vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Eesti suurima tiheasetusega rändrahnude kogum, vana kalmistu ja 11-käiguringiga labürint. Muide – labürindi pikkus on 270 meetrit ning jõudmaks selle keskmesse ja tagasi kulub kümmekond minutit, millele lisandub keskmes viibimine (soovitavalt kinnisilmi).
Saarel on vaid üks putka (sadama juures), kust saab süüa osta. Mina soovitan aga kaasa võtta ühekordse grilli ja rannas grillida.
Soodla veehoidla. Kuigi nimetus „veehoidla“ võib kõlada veidi eemaletõukavalt, siis tegelikkuses on see imeilus. Sooja ilmaga on hea end vette kasta, aga ka jalutada järve (veehoidla?) ümber. Ise proovisin teha tiiru peale, kuid pärast 10 kilomeetrit loobusin, sest polnud isegi poole peale jõudnud. Küll aga oli tegemist ülimõnusa jalutuskäiguga (enamasti) järve kaldal.
Veidi järvest eemale minnes sattusin aga ühte mahajäetud külasse. Tegemist oli vene ajal töötanud kasarmuga, mille hooned on mitukümmend aastat tühjana seisnud.
Lõuna-Eesti. Ma olen pärit Tartust, seega on Lõuna-Eesti igal juhul südamelähedane. Juba iga kord Tallinnast Tartu poole sõites ohhetan ma, kui ilus on loodus. Lõuna-Eesti roheline maastik on mõnusalt künklik ning isegi täiesti suvalises külakeses peatuses võid näha imeilusaid vaateid. Loomulikult tasub külastada Suurt Munamäge!
Sangaste kirik
Peipsi. Eestimaa suurima järve Peipsi ümbruses elavad kõrvuti eestlased ja venelased. Kohapeale jõudes saab kaeda vene vanausuliste traditsioone, baltisaksa kultuuri (näiteks Alatskivi mõis) ja eesti talupoja kultuuri. Rääkimata sellest, et sooja ilmaga on imehea Peipsi järve ujuma sulpsata.
Viivikonna. Ida-Virumaal asuv Viivikonna on Eesti kõige kuulsam kummitusküla. Ei, seal ei kummita, aga majad on kummituslikult varemes.
Viivikonna õitses kunagi tänu põlevkivikaevandusele, pärast selle tegevuse lõppemist on ka inimeste hulk drastiliselt vähenenud. Kui Viivikonnas elas kunagi ligi üheksa tuhat inimest, siis 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli inimesi aga kõigest 99. Enamik elanikest on pensionärid. Võib vaid oletada, et seitsme aastaga on sealne rahvaarv veelgi vähenenud.
Hara sadam. Tallinna lähistel asuv mahajäetud allveelaevade sadam Hara on sama kõhedalt põnev kui Viivikonna. 20. sajandi esimeses pooles loodud Hara oli ENSV sõjaväelaevade uurimis- ja katsepolügooni sadam, mis lõpetas tegevuse Nõukogude Liidu lagunemisega 1991. aastal. ENSV sõjamälestis on tänaseks eramaa, kuhu ligineda lubatakse vaid jalgsi. Kindlasti tuleb ette vaadata, et mõnda salamisi varitsevasse auku ei kukuks. Head fotod on garanteeritud!
