Kuidas riiki kolmeks aastaks illegaalselt jääda?

Pilt: Pixabay

Mis sa teed, kui tahad jääda kaugele maale pikaks ajaks või olude sunnil läheb nii? Enamikes riikides võid sattuda sekeldustesse, aga noh, tundub, et mitte igal pool. Räägin teile minu Mehhiko-aja kaasvabatahtliku loo.

Ta läks Kolumbiasse mehe pärast ning jäi lõpuks sinna kolmeks aastaks. Kuna nad ei abiellunud kunagi, pidi ta leidma teise viisi, kuidas riiki jääda.

Tööviisaga on keeruline. Sama lugu on tegelikult igal pool Ladina-Ameerikas: selleks, et tööviisat saada, peab sul juba töö olema; et tööd saada, peab olema tööviisa. See on suletud ring. Enamik firmasid ei nõustu sinu tööviisa asju ajama, sest (vähe sellest, et see on latiinode jaoks tüütu ja mõttetu ajaraiskamine) kui nad endapoolselt töösuhte lõpetavad, peavad nemad ostma välismaalasele pileti koju. Kellele sellist rahakulutamist vaja on.

Niisiis töötas ta mustalt ühes keeltekoolis, kus sai isegi kolumbialase jaoks vähe palka. Aga asi seegi.

Tema ameeriklasest kolleegi toonane pruut töötas immigratsiooniametis ning oli valmis veidi nõu andma. Lepiti kokku kohtumine, kus teemat arutati.

Esialgu jutustati niisama tühjast-tähjast. Lõpuks asuti asja juurde.

„Kuidas sa muidu tööl käid?“ uuris Vera töökaaslase kolumbialannast pruut.

Jalgrattaga, vastas Vera.

„Noh, kui ma selle jalgratta pärast sinu minekut endale saaksin, siis võiksin sind veidi aidata,“ küsis kolumbialanna võrdlemisi konkreetselt altkäemaksu.

Jalgratas oli väärt mõnikümmend eurot, kuid tegelikkuses olematu tasu selle abi eest, mida ametnik osutas. Kui Vera Kolumbiast lahkus, oli küll näha, et ta oli sinna kauemaks jäänud, aga juures seisis märge, justkui oleks ta oma võla tasunud. Tal keelati aasta lõpuni Kolumbiasse siseneda.

Kui poleks olnud kolleegi pruuti, pidanuks ta maksma üsnagi kopsakat trahvi.