Vedas mul, pääsesin maksudest

Foto: Pixabay

Ma ütlen alati, et reisimine ei pea olema kallis. Aga no pagan, mõned asjad on ikka küll sellised, mis reisimise kalliks teevad. Kirjutan täna riiki sisenemise ja väljumise maksudest.

Minu kogemuse kohaselt on see väga levinud praktika Kesk-Ameerikas ja Kariibidel. Peaaegu kõik riigid on viisavabad, nii et mõtledki, et vähemalt ei kulu viisa peale lisaraha. Stopp! Valesti arvad!

Valitsus peab ju siiski turistidelt raha saama ning selleks tuleb tasuda sisenemis- või väljumistasu. Halvemal juhul mõlemat (näiteks Nicaragua, Costa Rica, Panama – 2015. aasta andmetel). Tavaliselt ei ole need summad üle mõistuse suured (10-15 eurot), aga kui järjest külastad paljusid riike, siis läheb päris kulukaks. Eriti äärmuslik on Jamaica (jälle 2015. andmetel), kus riiki sisenemiseks pead maksma 100 dollarit - kui just ei ole olemas USA või Suurbritannia viisat.

Lugesin eelmisel nädalal artiklit selle kohta, et 1. oktoobrist alates peavad kõik Barbadoselt väljuvad reisijad, kes lendavad Kariibide piirkonnast välja, tasuma 70 dollari suuruse maksu. 60 eurot selleks, et riigist välja saada! Ja ütleme nii, et Barbados pole sind enne seda just soodsate hindadega hellitanud… Mina hingasin igal juhult kergendatult, et enne kõnealuse maksu kehtestamist sealt tulema sain. Lisaks muidugi seda, et märkimisväärselt kergitati ka turistimaksu, mida võib nüüdisajal leida väga paljudest suurlinnadest.

Barbadose majandusliku olukorra kohta ütleks taustainfoks seda, et riik on 2009. aastal alanud majanduskriisist saadik olnud pigem kehvas majanduslikus seisus. Seega on taoline rahaline abi kindlasti nende jaoks oluline. Aga ahnus ajab upakile. Nad võivad nii kõrge maksu loomisega hoopis turiste kaotada. Vähemalt mina pole kunagi kuulnud, et kusagil tuleb riigist väljumiseks nii suur summa maksta.