Massaažiteejuht Aasias: 6-eurone seanss, õnneliku lõpuga massaaž ja suurim peldik!

Foto: Pixabay

Kui Eestis satun ma massaaži haruharva, siis Aasias lausa tundsin, kuidas see teenus kutsub mind! Eestis ei kipu niisama 30-40 eurot selle peale raiskama, aga kui siin algavad hinnad 6 eurost… jumala eest, poolilma saadud ju!

Räägin siin oma neljast Aasia massaažikogemusest.

Esimene päev reisil – Ho Chi Minh (Vietnam). Massaaži hind: 10 eurot+3 eurot jootraha

Teadsin, et hinnad on odavad, aga umbkaudu 10 eurot tunniajase massaaži kohta pani rahakoti järele haarama küll. Tahtsin igas spaas peatuda, kuid siis tuletasime meelde, et peame ikka minema pilvelõhkujasse linnavaadet kaema ning sinna on vaja jõuda enne päikese loojumist. Siiski jäi õhtul üks mugav auk õhtusöögi ja ööturu vahele ning lasime ennast talutada ühte kesklinna massaažikohta. Meid juhatati teisele korrusele, kus kitsas toas oli kolm massaažilauda. Kardina sai ette tõmmata. Kõrvaltoas vahetasime riideid. Kui massaaž sai läbi, siis teatasid näitsikud, et kas me saaksime neile jootraha jätta. Nimelt ei saa nemad siin töötamise eest palka ja kõik tuleb jootrahast. Olin veidi üllatunud ning andsime neile kahepeale veidi üle 3 euro… tagasi vaadates suhteliselt vähe vist, aga tegelikult ma ei usu, et nad mitte mingit raha selles kohas ei saa. Järgmiste kogemustega võrreldes kõige peldikum koht ikka, põhimõtteliselt suvaline tagatuba.

Umbes viis päeva reisil – Luang Prabang (Laos). Massaaži hind: 6 eurot.

Laoses läksid mul silmad veel rohkem särama, sest tunniajane massaaž maksis 6 eurot!!! Luang Prabang on Laose spaade pealinn, mööda peatänavat kõndides leiab neid igal sammul ning turiste jagub igale poole! Otsustasime proovida Laose traditsioonilist massaaži. Meid juhatati teisele korrusele, kus olid järjest massaažilauad, kuid kardinaid ei olnud. Mängis lõõgastav muusika, mis loos meeleolu. Selga anti mingi eriti lohvakas pidžaama.

Selgus, et lao traditsiooniline massaaž on veidi teistsugune – hästi palju oli jõuga väänamist ja mudimist. Minule isiklikult see nii väga ei meeldinud, aga kindlasti mitte ei kahetsenud ma minekut. See oli omamoodi ja huvitav. Õli lao massaažis ei kasutata.

Kui massaaž oli tehtud ning teenuse eest makstud, pakuti meile teed. Tasuta. Keegi jootraha ei küsinud.

Järgmine päev – ikka Luang Prabang. Jalamassaaži hind: 6 eurot.

Sellesse massaaži läksin ma üksi, sest Sten eelistas hommikul voodis kauem vedeleda (viimastel päevadel oli palju pikki sõite olnud). Tegelikult ihkasin kõige enam näomassaaži ja koorimist, sest Eestis on selliste teenuste hinnad vähemalt 40 eurot (siin aga umbes 10), kuid igaks juhuks jäi see tegemata. Minu teada ei tohiks pärast näopooride avamist päikese käes olla ning seda ei oleks mul ilmselt sel päeval õnnestunud vältida.

Otsustasin, et davai, jalamassaaž. Seekord jäin spaa esimesel korrusele ning olin seal ainus klient. Ka see spaa oli armsalt hurmav. Teenuse lõpus pakuti jälle teed, kuid kahjuks polnud aega seda nautima jääda. Jootraha ei küsitud.

Eelviimane päev – Hanoi. Massaaži hind: 10 eurot+2 eurot jootraha.

Ma vaatasin Hanois paljude spaade hindasid (nagu tavaliselt on restoranidel menüü õues ukse ees, siis siin on ka spaateenuste menüü koos hindadega) ning üldpildis olid need veidi kallimad kui Ho Chi Minhis. Samas räägime siin maksimaalselt viie euro suurusest vahest. Selgus, et enamikest peajagu odavam on hotelli lähedal asuv Nest Spa. Ka sinna läksin üksinda, sest Sten otsustas minna kaema videomängude poodi.

Rahulikku meeleolusse viis juba spaa vastuvõtulaua töötaja, kes oli üliviisakas ja tore! Ta andis mulle täita ankeedi, kus pidin kirjutama, millistele kehaosadele soovin rohkem tähelepanu, kui tugevalt, kust neist teada sain jne. All oli väiksemas kirjas teade, et jootraha ei ole hinna sees – selle andmine pole kohustuslik, kuid seda võiks teha, kui oled teenusega rahul. Enne massaažile minekut osutas vastuvõtulaua töötaja uuesti sellele allmärkusele, et ma ikka kindlasti teaksin.

Mind juhatati kolmandale korrusele pimedasse ruumi (kardina tagant paistis väike valgusvihk), kus tuli pikali heita. Seekord oli mul tunnine aroomimassaaž… ja see oli ja kõikidest Aasia massaažikogemustest parim! Mind ei häirinud lõppkokkuvõttes isegi see, et kardina taga mingi mees vahepeal oigas… ausalt, ma arvasin algul, et talle tehakse õnneliku lõpuga massaaži. Aga siiski vist mitte, noh, eks igaüks naudib omamoodi.

Kui massaaž läbi sai (millest oli ülikahju), siis teatas keskealine massöör, et jootraha võib talle siin anda ja teenuse eest maksta all. Ehk siis oli kindel soov jootraha saada. Aga noh, ma olin teenusega nii rahul, et olin nõus jätma küll. 2 eurot jootraha tundub küll naeruväärselt vähe, aga selle eest saab keskmises kohas prae!