Ja kuidas näeb kirglik reisifänn praegust koroonasituatsiooni?
Lugesin eile üle tüki aja reisiraamatut ning hinge tekkis nii tohutu igatsus – raamat rääkis Lõuna-Ameerikast, kuhu hetkel minna on absoluutselt võimatu.
Minule kui reisifännile on praegune olukord veider. Nii väga kui ka ei tahaks kuhugi reisida, pole kuhugi minna. Ümberringi on sedavõrd palju lugusid inimestest, kelle reisid jäid koroonaviiruse tõttu ära. Mõnel läks hästi ja sai lennufirmalt või kindlustuselt kogu raha tagasi, teine jäi kõigest ilma. Mul on peaaegu alati mõni reis silmapiiril, kuid seekord vedas, sest mitte ühtegi reisi polnud broneeritud. Üks põhjus on muidugi see, et alles veebruari keskel tulin ma Tenerifelt ning ei olnud jõudnud veel uut reisi leida. Samas kusagil jaanuaris vaatasime Steniga kevadeks lennupileteid Itaaliasse… mina olin üks suur käpp, et need ära osta. Sten ütles, et ärme veel osta. Ta oli nõus maikuus minema, kuid leidis, et me ei peaks neid veel ostma.
Aitäh, Sten, et sa nii arvasid ja et ma sind kuulasin! Sest kui me oleksime minu tahtmise järele talitanud, siis ostnuksime piletid ära ning ilmselt jäänuksime investeeritud rahast ilma. Ma ei usu elu sees, et mai keskel on võimalik Itaaliasse minna. Liiga vara veel.
Esimest korda teadvustasin ma endale koroonaviiruse olemasolu, kui olin Kadiga jaanuari lõpul Viinis. Just siis tuli uudis, et kusagil Soomes oli esimene juhtum… see haigus oli järsku nii lähedal. Aga õige pea unustasin ma selle ära. Kui juhtumite arv hakkas Euroopas sagenema, siis tuletasin endale meelde 11 aastat tagasi möllanud seagrippi. Ma ei uskunud, et koroona oleks hullem. Ja ninanips mulle – hullumaja ongi nüüd lahti!
Ärge saage valesti aru, ma ei naeruväärista olukorda (seda enam, et täna õhtul tuli uudis esimesest koroonasurmast, minu sügav kaastunne). Olen Facebookis märganud inimesi, kes irvitavad toimuva üle ja nimetavad seda massihüpnoosiks. Minu peas on selle peale küsimärgid hüüumärkidega segamini. Jah, ma nõustun, et ei peaks minema hulluks ja iseenda varju kartma, aga kuidas saavad need inimesed uskuda, et asjatundjad näevad luulusid? Kuidas on need suvalised Vellod enda arvates targemad kui viroloogid ja valitsus? Kuigi olukord ei ole meeldiv kellegi jaoks, leian mina, et valitsus ja terviseamet on õigel kursil. Ma usaldan endast targemaid. Ainult niiviisi äärmuslikult talitades on meil lootust võitu saada sellest koroonaviirusest.
Minu südames elabki lootus, et kui me püsime kodus, hoolitseme enda ja lähedaste eest, muutub elu lõpuks normaalseks. Inimesed tervenevad. Ja me saame taas reisida.
